[EKS] Eesti keele sõnaraamat

– ära panema ‹v›
1 ‹mida› eemale, kõrvale või varjule panema
▫ Konstaabel käskis ründajal noa ära panna.
▫ Ravimid peaks laste eest ära panema.
■ (väljendeis telefonikõne katkestamise või lõpetamise kohta)
▫ Telefon pandi ära.
▫ Helistaja pani toru ära.
2 ‹kellele› (pahatahtlikult) nöökima, pilkama, sõnadega materdama
▫ Hoogne väitlus arenes sõnasõjaks, kus plaksutati sellele, kes parajasti teisele ära pani.
3 ‹kellele› kellegi üle võitu või üleolekut saavutama
▫ Aeg, mil vene koolide õppurid eesti omadele teadmistega ära panevad, ei pruugi olla enam kaugel.